Skip to content

Põhikiri


1. ÜHINGUNIMI

1.1. Mittetulundusühingu nimi on SAAREMAA MERISPORDI SELTS, lühendatult SMS, (edaspidi ”Selts”).

1.2. Selts on asutatud 1926.a. 31. detsembril Kuressaares, taasasutatud 24.märtsil 1992.a. Kuressaares

2. ÜLDSÄTTED

2.1. Selts juhindub oma tegevuses põhiseadusest, muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, Rahvusvahelise Purjespordiföderatsiooni (ISAF) poolt kehtestatud aktidest ja suunistest.

2.2. Selts on oma liikmete omavalitsuse alusel tegutsev ühendus, mille eesmärk ei ole oma liikmetele ainelise tulu saamine ja jaotamine.

2.3. Seltsil on oma nimetusega pitsat ja iseseisev bilanss.

2.4. Seltsil on õigus avada ja sulgeda kontosid krediidiasutustes ning teostada finantsoperatsioone.

2.5. Seltsil on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ainuõigus.

2.6. Seltsi juhatuse asukoht Kuressaare linn.

3. SELTSI TEGEVUSE EESMÄRGID

3.1. purjespordi arendamine ja kandepinna laiendamine Saaremaal;

3.2. purjetamise ja jääpurjetamise huviliste ning harrastajate ühendamine;

3.3. huvimeresõidu harrastajate ühendamine;

3.4. purjetamise ja jääpurjetamise alase sportliku tegevuse organiseerimine, juhendamine ja propageerimine, selleks materiaalsete tingimuste loomine;

3.5. Seltsi liikmete hulgas loodushoidliku suhtumise kujundamine, ohutu meresõidureeglite tutvustamine ja kinnistamine;

3.6. Noorte purjetamise alase väljaõppe ja koolituse korraldamise kaudu purjetamise ja jääpurjetamise alase tegevuse ning sellega ühtlasi Seltsi tegevuse järjepidevuse tagamine Saaremaal.

4. SELTSI TEGEVUSE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE VAHENDID.

Oma eesmärkide saavutamiseks Selts:

4.1. koondab ja ühendab purjespordiga, jääpurjetamisega ning huvimeresõiduga tegelevaid üksikisikuid, seltse ja spordiklubisid;

4.2. propageerib spordiga tegelemist ja kaasab Seltsi tegevusse purjespordist huvitatud isikuid ja toetajaid;

4.3. arendab aktiivset tegevust oma spordiala tutvustamiseks ja selles osas huvi tõstmiseks;

4.4. korraldab oma liikmete sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja teisi üritusi, osavõtte võistlustest, võimaluste kohast ettevalmistamist spordi- võistlustest, koostab Seltsi edetabeleid;

4.5. korraldab purjespordialast väljaõpet noortele purjetajatele Seltsi purjetamiskooli baasil;

4.6. korraldab kursusi Seltsi liikmetele ja teistele huvilistele ohutu meresõidu tagamiseks;

4.7. arendab koostööd Eesti Jahtklubide Liiduga ja sama spordialaga tegelevate seltside ja klubidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega ja teiste isikutega nii Eestis kui ka välismaal purjespordi edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;

4.8. viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid Seltsi kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga;

4.9. võib omada Seltsi tööks vajalikke rajatisi, ruume ja kinnisvara.

5. SELTSILIIKMED

5.1. Seltsi liikmed on tegevliikmed, toetajaliikmed, auliikmed ja noorliikmed

5.2. Tegevliikmed on nii purjespordiga aktiivselt tegelevad füüsilised isikud, kui ka spordiseltsid, -klubid ja –ühendused. Tegevliikmed on kohustatud maksma igal aastal liikmemaksu.

5.3. Toetajaliikmed on füüsilised ja juriidilised isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa Seltsi eesmärkide elluviimisele.

5.4. Seltsi tegevliikmeks ja toetajaliikmeks võtab juhatus 2/3 häälteenamuse alusel vastu isiku, kes on esitanud sellekohase kirjaliku avalduse.

5.5. Seltsi tegevliikmeks astuja peab lisaks kirjalikule avaldusele esitama ka vähemalt kaks soovitust Saaremaa Merispordi Seltsi liikmetelt.

5.6. Seltsi auliikmeks nimetab juhatus kõigi juhatuse liikmete poolthäälte alusel isiku, kelle senine tegevus on oluliselt aidanud ellu viia Seltsi eesmärke, praktilist tegevust või on mõnel muul viisil oma tegevusega pälvinud Seltsi erilise tähelepanu. Auliikmeks kutsumisega osutab Selts oma erilist austust isikule, kelle teened on eriti suured Seltsi tegevuse arendamisel või kogu purjetamise ja merekultuuri valdkonnas. Seltsi liikmemaksu tasumise otsustab auliige oma vabal soovil.

5.7. Uuele Seltsi liikmele peab juhatus saatma sellekohase kirjaliku teate seitsme päeva jooksul peale juhatuse koosolekut, millisel nimetatud Seltsi liige vastu võeti.

5.8. Seltsi liige, kes on otsustanud lahkuda Seltsi liikmeskonnast, peab tegema vastava kirjaliku avalduse Seltsi juhatusele.

5.9. Seltsi juhatus võib välja arvata Seltsi liikmeskonnast liikme, kes on eksinud Seltsi põhikirja vastu.

5.10. Seltsi liige, kelle liikmemaks on tasumata rohkem kui 9 kuud, võib juhatus automaatselt kustutada Seltsi liikmeskonnast.

5.11. Liikme väljaarvamise Seltsi liikmeskonnast otsustab juhatus.

5.12. Liikmel, kelle liikmelisus Seltsis on lõppenud, ei ole õigusi Seltsi varale.

5.13. Kuni 18. aastased noored, kes osalevad Seltsi purjetamise treeningrühmas või muudel Seltsi üritustel ja võistlustel võetakse isikliku sooviavalduse alusel Seltsi noorliikmeks.

5.14. Seltsi noorliige peab läbima katseaja, milleks on vähemalt üks suvine purjetamishooaeg, mille jooksul noorliikme kandidaat jõuab ise järeldusele oma sobivuses ala harrastamisel.

5.15. Noorliikme kandidaat esitab juhatusele Seltsi noorliikmeks saamiseks lisaks avaldusele ka vähemalt kaks soovituskirja Seltsi liikmelt.

5.16. Seltsi noorliikmele ei laiene Seltsi juhtimist käsitlevad õigused ning ta ei oma peakoosolekul hääleõigust.

5.17. Noorliikme välja arvamise Seltsi liikmeskonnast otsustab juhatus.

5.18. Noorliikme liikmelisus lõppeb 18. eluaasta saabumisega.

6. SISSEASTUMIS-JA LIIKMEMAKSUD

6.1. Liikmemaksu ja sisseastumismaksu suuruse otsustab juhatus vähemalt 2/3 häälteenamusega.

6.2. Kui Seltsi liige ei ole tasunud liikmemaksu ühe kuu jooksul arvates liikmeks vastuvõtmise päevast võib juhatus tühistada otsuse liikmeks vastuvõtmise kohta.

6.3. Jooksva aasta liikmemaksu tasumise tähtaeg on sama aasta 01. juuni.

7. SELTSI LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Seltsi liikmel on õigus:

7.1. võtta osa kõigist Seltsi poolt korraldatavatest üritustest;

7.2. kasutada juhatuse poolt kehtestatud korras Seltsi sümboolikat;

7.3. osaleda hääleõiguslikuna Seltsi üldkoosolekul ning valida ja olla valitud põhikirjas sätestatud korras Seltsi valitavatesse organitesse ning esindada Seltsi tema juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ja üritustel, (väljaarvatud noorliikmed);

7.4. esitada arupärimisi ja ettepanekuid Seltsi valitavate organite tegevuse kohta ning saada teada Seltsi tegevusest teda huvitavat informatsiooni;

7.5. kasutada vastavalt kehtestatud tingimustele Seltsi vara ja vahendeid Seltsi eesmärkide elluviimiseks;

7.6. esitada juhatusele taotlusi materiaalse ja moraalse toetuse saamiseks;

7.7. nõuda Seltsi poolt antud ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist;

7.8. lahkuda Seltsi liikmeskonnast esitades juhatusele kirjaliku avalduse.

Seltsi liige on kohustatud:

7.9. järgima Seltsi põhikirja ning täitma Seltsi juhtorgani otsuseid;

7.10. võtma aktiivselt osa Seltsi tegevusest;

7.11. hoidma ja sihipäraselt kasutama Seltsile kuuluvaid materiaalseid väärtusi;

7.12. tasuma Seltsi liikmemaksu;

7.13. hoidma kõrgel Seltsi head nime ning oma tegevusega igati toetama Seltsi eesmärke.

8. PEAKOOSOLEK

8.1. Seltsi kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek – Peakoosolek.

8.2. Peakoosoleku pädevusse kuulub:

8.2.1. Seltsi põhikirja ja eesmärgi muutmine;

8.2.2. Juhatuse valimine;

8.2.3. Kommodoori valimine juhatuse liikmete hulgast;

8.2.4. Revidendi ja audiitori nimetamine;

8.2.5. Juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Seltsi esindaja määramine;

8.2.6. Seltsi aastaeelarve ja tegevuskava ning aastaaruande kinnitamine; 8.2.7. Seltsi tegevuse lõpetamine.

Peakoosoleku kokkukutsumine:

8.3. Peakoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui Seltsi huvid seda nõuavad. Juhatus kutsub Peakoosoleku kokku vähemalt üks kord aastas.

8.4. Juhatus peab Peakoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Seltsi liikmetest. Kui juhatus ei kutsu Peakoosolekut käesolevas punktis toodud asjaoludel kokku, võivad taotlejad Peakoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

8.5. Peakoosoleku kokkukutsumisest peab ette teadma vähemalt kaks nädalat. Kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud Peakoosoleku toimumise aeg, koht ja Peakoosolekul arutamisele tulevad küsimused.

Peakoosoleku läbiviimine.

8.6. Peakoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Seltsi liikmetest.

8.7. Peakoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on Peakoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole Peakoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui Peakoosolekul osalevad või on esindatud Seltsi kõik liikmed.

8.8. Kui Peakoosolek ei ole punktis 8.6. sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue Peakoosoleku sama päevakorraga. Uus Peakoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata Peakoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui Peakoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.

Peakoosoleku otsus:

8.9. Peakoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Seltsi liikmetest;

8.10. Seltsi tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 Seltsi liikmete nõusolek;

8.11. Igal Seltsi liikmel on 1 (üks) hääl;

8.12. Seltsi põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 Peakoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

9. JUHATUS, KOMMODOOR JA ASEKOMMODOOR

9.1. Juhatus on Seltsi esindav ja juhtiv organ, mille Peakoosolek valib vähemalt viieliikmelisena. Juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu otsustab Peakoosolek.

9.2. Juhatuse tegevust korraldab kommodoor, kes juhib juhatuse koosolekuid.

9.3. Kommodoor esindab Seltsi kõigis õigustoimingutes volitusteta, ülejäänud juhatuse liikmed ühiselt.

9.4. Asekommodoori nimetab kommodoor juhatuse liikmete hulgast.

9.5. Kommodoori äraolekul asendab teda asekommodoor kommodooriga võrdsetes õigustes, v.a. p.-s 9.3. toodud õigus.

9.6. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

9.7. Juhatuse otsused protokollitakse ja võetakse vastu poolthäälte- enamusega. Häälte võrdsuse korral saab määravaks kommodoori hääl.

9.8. Juhatuse liikmel on õigus nõuda hääletatud küsimuste puhul oma eriarvamuse kirjalikku ülestähendamist koosoleku protokollis. Vastav nõue tuleb ka juhatusel täita.

9.9. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Seltsi poolt.

9.10. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga seotud huvi sportlike tulemuste või mõne muu seesuguse küsimuse osas.

9.11. Juhatuse liikme võib Peakoosoleku otsusega tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Seltsi juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel, samuti juhul, kui juhatuse liige esitab ise vastava avalduse.

9.12. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.

9.13. Juhatuse liikmel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

9.14. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Seltsile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

9.15. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud süüliselt kahju Seltsi võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Seltsiga.

9.16. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

9.17. Juhatuse koosolekud kutsub kokku kommodoor, tema äraolekul asekommodoor, vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis.

Juhatuse ülesanded:

9.18. Seltsi esindamine, asjaajamine ja huvide kaitsmine;

9.19. liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine Seltsist;

9.20. lepingute ja kokkulepete sõlmimine;

9.21. Peakoosoleku ettevalmistamine (s.h. Seltsi tööplaani, aastaeelarve ja aastaaruande koostamine ja esitamine) ja Peakoosoleku kokkukutsumine;

9.22. Peakoosoleku otsuste elluviimine;

9.23. spordiliitudesse ja teiste lähedaste eesmärkidega mittetulundus- ühingutesse astumine ja sealt lahkumise otsustamine;

9.24. välissuhete korraldamine ja koordineerimine;

9.25. Seltsi Purjetamiskooli (edaspidi Kool) põhikirja kinnitamine, koolitusloa taotlemine, Kooli arengukava koostamine ja õppekava kinnitamine, direktori nimetamine, Kooli nõukogusse oma esindajate nimetamine, Kooli finantseerimise korraldamine, järelvalve tagamine õppe- ja kasvatustegevuse üle;

9.26. toetuste ja stipendiumite määramine Kooli õpilastele, teenekatele treeneritele ja Seltsi edukatele sportlastele;

9.27. sümboolika, kavandite ja statuutide kinnitamine;

9.28. Seltsi võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade, kohtunikekogu ning protestikomitee, treenerite nõukogu koosseisude kinnitamine ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puudutavate küsimuste lahendamine;

9.29. laenude võtmine ja andmine, kontode ja arvete avamine krediidiasutustes, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine ja volikirjade välja andmine.

10. REVISJON

10.1. Peakoosolek nimetab revidendi või audiitori kolmeks aastaks.

10.2. Revident või audiitor ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada Seltsis juhtival ametikohal.

10.3. Revidendi või audiitori ülesandeks on Seltsi asjaajamise ja arvepidamise õigsuse kontrollimine.

10.4. Seltsi tegevuse revideerimine toimub mitte harvem kui üks kord aastas.

10.5. Revident või audiitor esitab revisjoni tulemused Peakoosolekule.

11.SELTSI RAHALISED VAHENDID

11.1. Seltsi rahalised vahendid moodustuvad sisseastumis- ja liikme- maksudest, annetustest, toetustest ning muudest laekumistest.

11.2. Seltsi omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja millede omandamine ei ole vastuolus seadusega.

11.3. Selts ei kanna vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest.

11.4. Seltsi vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

12.SELTSI ÜHINEMINE VÕI JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

12.1. Seltsi ühinemine või jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub üldkoosoleku vähemalt 2/3 häälteenamusega tehtud otsuse alusel. Otsusega kinnitatakse ka likvideerimiskomisjoni tegevuse lõppakt.

12.2. Seltsi ühinemise või jagunemise korra nimetab Üldkoosolek Seltsi õigusjärglase, kellele lähevad üle õigused ja kohustused ning tehakse vastavad muudatused Seltsi põhikirjas.

12.3. Seltsi loetakse ühinenuks või jagunenuks ning vara õigusjärglasele üle läinuks tema põhikirja muudatuste registreerimise päevast.

12.4. Seltsi tegevus lõpetatakse Seltsi liikmete arvu vähenemisel alla kahe, pankrotimenetluse korral Seltsi vastu, samuti muul seaduses ettenähtud juhul.

12.5. Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed.

12.6. Seltsi lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega nimekirja kantud mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sh. riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.

Käesolev põhikiri on kinnitatud 03. märtsil 2007aastal Kuressaares toimunud Peakoosolekul.