30 aastat Saaremaa Merispordi Seltsi taasloomisest

Väljavõte Piret Hiie koostatud raamatust „Saaremaa Merispordi Selts. 125 aastat purjesporti Kuressaares läbi aegade ja mälestuste“ (Kuressaare, 2009)

Pärast Eesti taasiseseisvumist sai ametlikult taastatud ka 1926. aastal loodud Saaremaa Merispordi Selts ehk SMS-i, mille vaimsust paljud purjespordiga seotud isikud pikal nõukogude võimu perioodil  eneses alal olid hoidnud. Sisuliselt tähendas see, et nõukogude ajal ühtelugu vahetunud spordiorganisatsioonide alluvuses tegutsedes püüti siiski niipalju kui võimalik meeles hoida seda, kuidas kunagi SMS-i päevil elu jahtklubis oli käinud.378

Saaremaa Merispordi Selts tegelik (mittetulundusühinguna) taasasutamine toimus 24. märtsil 1992 Kuressaare kolhoosi „Saare Kalur“ kontoris. SMS-i esimeseks sõjajärgseks kommodooriks valiti Mart Tamm ja asekommodooriks Tiit Sarapuu. Nasva Jahtklubi sadamakapteni tasulise töökoha sai Meelis Saarlaid. Seltsi sisseastumismaks oli 1992. aasta kevadel 250 rubla (Eesti kroon tuli 20.juunil), niisama suur oli ka aastamaks. 379

Mart Tamm: SMS-i taasloomine oli kollektiivne initsiatiiv. Oli muidugi vähem ja rohkem aktiivseid seal. Kaarel Niine kindlasti toetas seda , siis isegi Kalle Koov, kes oli initsiaatorite hulgas, kuid hiljem pole ta siin aktiivne olnud ja pole ka enne eriti olnud, aga sel hetkel oli. Siis oli seal ka Margus Hiet, Meelis Saarlaid jt., sinna kuulus umbes paarkümmend inimest. SMS-i eesmärgiks sai sama asi, mis kunagisel SMS-il, mis loodi 1926. aastal, ehk seltsielu ja avamerepurjetamine. Noorpurjetamist esialgu ei planeeritud juhtima hakata. 380

1992. aastal oli Nasva sadam Saaremaa kõige enam külastatav jahisadam. Nasva jahisadama külaliskai ääres oli ruumi 50 jahile, sadamas tegutsesid passikontroll ja toll. Jahisadam tegi viimased vajalikud tööd jahtide vastuvõtmiseks ära just 1992. aasta kevadel: olmeruumide remont, välisfassaadi värvimine, vee, valgustuse ja elektri viimine sildadele. Põhilisi töid rahastas, vaatamata oma väga raskele finantsolukorrale, jälle „Saare Kalur“ (nüüdseks juba aktsiaselts), eesotsas Kalle Koov. 381

1993. aasta kevadel nenditi, et AS „Nasva Jahtklubi“ on majandusorganisatsioon, mis haldab Nasva jahtklubi sadamat ja selle juurde kuuluvat ning taotleb tulu. SMS on aga spordiselts, millel puuduvad kommertsambitsioonid ja tulutaotlus; seltsi tegevuse eesmärk on Saaremaa avamerepurjetamise ühendamine. Veel tõdeti, et Nasva Jahtklubi ja SMS täiustavad teineteist oma tegevuses ega ole mingil juhul konkurendid. 382

Eesti Vabariigi taastamise järel taasloodi SMS, nagu eespool juttu oli, tõesti vaid avamerepurjetajate seltsina. Noorpurjetajad seltsi egiidi ja lipu all ei olnud; nemad tegutsesid nüüd mõnda aega omaette.


378 Margus Hieti suulised andmed
379 SMS-i 1. üldkoosoleku (asutamiskoosoleku) protokoll. (Margus Hieti valduses)
380 Mart Tamme suulised andmed
381 1992. aasta hooaja kokkuvõte (Margus Hieti valdustes)
382 SMS-i üldkoosoleku protokoll. 16. aprill 1993 (Margus Hiet valdustes)

Täna, 2022. aastal on Saaremaa Merispordi Seltsis 152 liiget ja 60 noorpurjetajat. 

Saaremaa Merispordi Seltsi missioon on olla parim purjetamise, sh jääpurjetamise arendamise ja kandepinna laiendamisega tegelev meresõiduhuvilisi ning harrastajaid ühendav klubi.

Visioon on olla aktiivne, kasvava liikmeskonnaga, kõiki purjetajaid ja meresõiduhuvilisi ühendav klubi, mis kaasab aastaringselt oma tegevusse ka harrastajate pereliikmeid, lapsevanemaid ning kogukonda. Sõltumata oma taustast saavad noored purjetamise algteadmisi ning tegeleda võistluspurjetamisega kõrgel tasemel. Korraldame nii Eesti-siseseid kui ka rahvusvahelisi võistlusi ja lööme ka ise kaasa erinevate võistlusklasside võistlustel. Laiendame koostöös Saaremaa haridusasutuste ja kogukonnaga pidevalt purjetamise kandepinda. Seltsi laevastik kasvab ja populaarsed avamereregatid külastavad uusi sihtsadamaid.